Segajääk

Segajääk näitab elektrienergia päritolu kui see ei ole tõendatud päritolutunnistustega.

Elektrienergia tarbijale

Tarbitud elektri päritolu tõendab päritolutunnistuse kasutamine.

Taastuvenergia päritolutunnistusi võib hankida koos elektriga ehk valides mõnelt elektrimüüjalt sobiv nn roheline pakett. Teine võimalus on hankida need elektrienergiast eraldi, st hangitakse nn tavaelekter ja hiljem soovitud koguses päritolutunnistusi elektri päritolu tõendamiseks.

Kui päritolutunnistusi ei ole kasutatud, on elektrienergia päritoluks Eesti segajääk.

2025. aastal oli tõendamata päritoluga elektrienergia osakaal Eesti kogutarbimisest 76,35%.

2025. aastal oli Eesti segajääk järgmine:

• 19,39% taastuvatest energiaallikatest (sh biomass 1,82%, päike 12,33%, tuul 2,58%, hüdro 2,62% ja muu taastuv 0,04%) toodetud elektrienergia;

• 63,48% fossiilsetest kütustest toodetud elektrienergia;

• 17,13% tuumaenergia.

2025. aasta Eesti segajäägi CO₂ sisaldus oli 467,35 gCO₂/kWh ja radioaktiivsete jäätmete sisaldus 0,53 mg/kWh.

2026. aasta Eesti segajäägi andmed avaldatakse hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks.

Segajäägi tulemused aastatel 2019-2025 on tabeli kujul leitavad siit:

AastaTaastuv (RES)Fossiilne (FOS)Tuuma (NUC)CO₂ (g/kWh)Radioaktiivsed jäätmed (mg/kWh)Tõendamata päritoluga elektri osakaal
20191,48%81,79%16,73%757,710,5195,09%
20206,60%69,47%23,93%548,590,8885,91%
20217,55%76,37%16,08%636,580,6585,14%
20227,22%83,11%9,67%715,180,3684,10%
20236,16%87,13%6,71%711,660,2379,11%
202411,55%75,69%12,76%611,960,3880,21%
202519,39%63,48%17,13%467,350,5376,35%

Taust

Päritolutunnistuste (guarantee of origin = GO) süsteem võimaldab tarbijatel valida, millist päritolu ja kus toodetud elektrienergiat tarbida.

Päritolutunnistustega seonduvat reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 ehk nn. taastuvenergia direktiiv (RED II).

Päritolutunnistused võimaldavad jälgida elektrienergia päritolu usaldusväärtuselt alates tootmisest kuni tarbimiseni rahvusvahelisel ja keerulisel elektriturul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/944/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, seab elektritarnijatele kohustuse esitatavatel arvetel või lõpptarbijatele pakutavates reklaammaterjalides näidata ära iga energiaallika osakaalu tarnija eelmise aasta portfellis sisaldunud elektrienergia tootmise kütusetarbes kõikehõlmaval ja riiklikul tasandil selgelt võrreldaval viisil.

Energiamajanduse korralduse seaduse §3210 lõike 9 alusel on süsteemihaldajal kohustus töötada välja segajäägi arvutamise metoodika ja avaldada 30. juuniks eelneva kalendriaasta kohta arvutatud segajääk.

Segajääk väljendab elektrienergia kogumit, mille osas tarbijatele ei ole päritolu tõendatud päritolutunnistustega. Eestis võib elektrienergia tarbimise tõendamiseks kasutada ainult Eestis või mõnes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud ja Eesti registrisse imporditud päritolutunnistust. Tarbimise tõendamiseks märgitakse päritolutunnistus kustutatuks.

Riiklik segajääk võimaldab omistada elektrimüüjate poolt tarnitud, kuid päritolutunnistustega katmata elektrienergiale arvutuslikult päritolu ja muuta esitatavad andmed võrreldavaks. Termini ingliskeelne vaste on residual (energy) mix.

Alates 2020. aasta juunist on Eesti ametliku segajäägina kasutusel AIB (Association of Issuing Bodies ehk päritolutunnistusi väljaandvate asutuste ühendus) tellimusel arvutatud ja kooskõlastatud segajääk. Ühendsüsteemihaldur on selle täisliige alates 2014. aastast.

Kasutatud metoodika ja arvutuskäigu kohta on võimalik lisa lugeda AIB kodulehelt. Järgneval graafikul on näha Eesti segajäägi sisu võrdluses ülejäänud Euroopa riikidega. Allikas: AIB

Manused