Segajääk väljendab elektrienergia päritolu, kui see ei ole tõendatud päritolutunnistustega.
Elektrienergia tarbijale
Tarbitud elektri päritolu tõendab päritolutunnistuse kasutamine.
Taastuvenergia päritolutunnistused võib hankida koos elektriga ehk valides mõnelt elektrimüüjalt sobiva nn rohelise paketi. Teine võimalus on hankida need elektrienergiast eraldi, st hangitakse nn tavaelekter ja siis hiljem soovitud koguses päritolutunnistusi elektri päritolu tõendamiseks.
Kui päritolutunnistusi ei ole kasutatud, siis on elektrienergia päritoluks Eesti segajääk.
2024. aastal oli tõendamata päritoluga elektrienergia osakaal Eesti kogutarbimisest 80,21%.
2024. aasta Eesti segajääk oli järgmine:
11,55% taastuvatest energiaallikatest (sh biomass 1,69%, päike 6,13%, tuul 2,82% ja hüdro 0,91%) toodetud elektrienergia;
75,69% fossiilsetest kütustest toodetud elektrienergia;
12,76% tuumaenergia.
2024. aasta Eesti segajäägi CO2 sisaldus on 611,96 gCO2/kWh ning radioaktiivsete jäätmete sisaldus 0,38 mg/kWh.
Segajäägi tulemused aastatel 2019-2024 tabeli kujul on leitavad siit:
2025. aasta Eesti segajääk avaldatakse hiljemalt 30. juuniks 2026. aastal.
Taust
Päritolutunnistuste (guarantee of origin = GO) süsteem võimaldab tarbijatel valida, millist päritolu ja kus toodetud elektrienergiat tarbida. Päritolutunnistustega seonduvat reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 ehk nn. taastuvenergia direktiiv (RED II).
Päritolutunnistused võimaldavad jälgida elektrienergia päritolu usaldusväärtuselt alates tootmisest kuni tarbimiseni rahvusvahelisel ja keerulisel elektriturul.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/944/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, seab elektritarnijatele kohustuse esitatavatel arvetel või lõpptarbijatele pakutavates reklaammaterjalides näidata ära iga energiaallika osakaal tarnija eelmise aasta portfellis sisaldunud elektrienergia tootmise kütusetarbes kõikehõlmaval ja riiklikul tasandil selgelt võrreldaval viisil.
Energiamajanduse korralduse seaduse §3210 lõike 9 alusel on süsteemihaldajal kohustus töötada välja segajäägi arvutamise metoodika ja avaldada 30. juuniks eelneva kalendriaasta kohta arvutatud segajääk.
Segajääk väljendab elektrienergia kogumit, mille osas ei ole tarbijatele päritolu tõendatud päritolutunnistustega. Eestis võib elektrienergia tarbimise tõendamiseks kasutada ainult Eestis väljastatud või mõnest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist Eestisse registrisse imporditud päritolutunnistust. Tarbimise tõendamiseks märgitakse päritolutunnistus kustutatuks.
Riiklik segajääk võimaldab omistada elektrimüüjate poolt tarnitud, kuid päritolutunnistustega katmata elektrienergiale arvutuslikult päritolu ja muuta esitatavad andmed võrreldavaks. Termini ingliskeelne vaste on residual (energy) mix.
Alates 2020.a. juunist on Eesti ametliku segajäägina kasutusel AIB (Association of Issuing Bodies ehk päritolutunnistusi väljaandvate asutuste ühendus, mille täisliige Elering on alates aastast 2014) tellimusel arvutatud ja kooskõlastatud segajääk. Kasutatud metoodika ja arvutuskäigu kohta on võimalik lisa lugeda AIB kodulehel. Järgneval graafikul on näha Eesti segajäägi sisu võrdluses ülejäänud Euroopa riikidega. Allikas: AIB
Eesti 2024. aasta segajääk ja metoodika
1.1MB | PDF |
AIB volitusel arvutatud Euroopa üldine ja riigiti eristatud 2024. aasta segajääk
988KB | PDF |
Eesti 2023. aasta segajääk ja metoodika
1.1MB | PDF |
AIB volitusel arvutatud Euroopa üldine ja riigiti eristatud 2023. aasta segajääk
1.1MB | PDF |
Eesti 2022. aasta segajääk ja metoodika
1.1MB | PDF |
AIB volitusel arvutatud Euroopa üldine ja riigiti eristatud 2022. aasta segajääk
2.5MB | PDF |
Eesti 2021. aasta segajääk ja metoodika
1.1MB | PDF |
AIB volitusel arvutatud Euroopa üldine ja riigiti eristatud 2021. aasta segajääk
808KB | PDF |
Eesti 2020. aasta segajääk ja metoodika
391KB | PDF |
AIB volitusel arvutatud Euroopa üldine ja riigiti eristatud 2020. aasta segajääk
980KB | PDF |